Ülemaailmsed keemiahiiud juhivad süsinikuneutraalsuse tööstust

2021. aastal, kui maailmamajandus taastub, kasvas ülemaailmne energiaga seotud süsinikdioksiidi heitkogus 2020. aastal 6 protsenti 36,3 miljardi tonnini, mis on rekordiliselt kõrgeim tase. 2021. aastal kasvasid ülemaailmsed süsinikdioksiidi heitkogused absoluutarvudes enam kui 2 miljardi tonni võrra, mis on ajaloo suurim kasv. Keemiatööstus on süsinikuneutraalsuse saavutamisel võtmetähtsusega, võttes arvesse selle heite intensiivsust ning keemiliste materjalide ja tehnoloogiate rolli vähese süsinikdioksiidiheitega lahendustes.

Süsinikdioksiidi vähendamise tungiva surve all reageerivad ülemaailmsed keemiahiiglased aktiivselt. Ameerika Ühendriikide Chemistry Weeki hiljutise uuringu kohaselt on 69% 100 suurimast keemiaettevõttest aastakäibe järgi lubanud muutuda 2050. aastaks süsinikuneutraalseks ja 86% on seadnud 2030. aastaks ajutised vähendamiseesmärgid. Ülemaailmsed keemiahiiud on jätkuvalt selle tööstuse süsinikuneutraalsed juhid.

Keemiatööstuse heitkoguste vähendamise eesmärgid on endiselt ebapiisavad

Chemistry Week ütles oma küsitluses, et keemiatööstus on kõige enam integreeritud kolme suurema kasvuhoonegaase tekitava tööstusega: transport, energeetika ja tööstus. Keemiatööstus tarbib üle 10 protsendi fossiilkütustest ja paiskab õhku 29 miljardit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas, mis on rohkem kui ükski riik peale Hiina ja USA. Et piirata soojenemist 1,5 kraadini C, peab maailm saavutama kasvuhoonegaaside heitkoguste haripunkti 2025. aastaks ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks 43 protsenti, teatas rahvusvaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) oma aruandes Climate Change 2022: Mitigation. Seetõttu võtab keemiatööstus globaalse süsinikdioksiidi vähendamise ülesande.

Praegu jäävad keemiaettevõtete seatud kliimaeesmärgid siiski IPCC nõuetele alla. 87-st keemiahiiglast, kes on seadnud eesmärgid aastaks 2030, on vaid 24 seadnud kasvuhoonegaaside vähendamiseks rohkem kui 43%. 64% 28 USA ettevõttest on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks netoheide, 68% Aasia{12}}Vaikse ookeani piirkonna ettevõtetest tervikuna on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks netoheitesisaldus ning 77% ettevõtetest Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas on võtnud kohustuse saavutada netoheide 2050. aastaks.

Juhtivad ettevõtted on seadnud tehnoloogilised suunad

Ettevõtetest on süsiniku vähendamise tehnoloogia ja investeeringute peamised pakkujad keemiahiiglased nagu BASF ja Dow, millel on suurim müük ning tugevaim teadus- ja arendusvõimekus. Sellest plaanib Dow investeerida umbes 1 miljard dollarit aastas, et uuendada ja dekarboniseerida oma globaalseid varasid, samas kui BASF investeerib oma kliimakaitse eesmärkidesse 2030. aastaks rohkem kui 4 miljardit eurot.

Tehnoloogiliselt on Dow ja BASF kahe tehnoloogilise suuna meistrid. Dow otsustas kasutada süsiniku kogumise, kasutamise ja säilitamise (CCUS) tehnoloogiat ning puhast vesiniku dekarboniseerimist. Ettevõte teatas Kanadas Alberta osariigis Fort Saskatchewanis CCUS-tehnoloogiat kasutava maailma esimese neto-nullheitevaba-etüleeni krakkimise tehase ehitamisest. Lisaks teatas Dow oma Madalmaades asuvas Terneuzeni naftakeemiatehases III faasi plaanist, mis kasutab puhast vesinikku ja muid läbimurdelisi tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada 2030. aastaks CO2 heitkoguseid enam kui 40% ja kiirendada süsinikuneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks. Basf ütles, et keskendub vähese süsinikdioksiidiheitega tootmistehnoloogiatele, nagu näiteks elektrilise krakkimise {1}madala võimsusega kütteseadmete väljatöötamine. vesiniku tootmise tehnoloogia, elektrilised soojuspumbad auru tootmiseks ja taastuvenergia. Basf viib praegu ellu üle 250 tehnilise ja organisatsioonilise projekti energiatarbimise vähendamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks. Kuid keemiatööstuse innovatsioonitsükli kommertsialiseerimiseks kulub tavaliselt rohkem kui kümme aastat ja tehnoloogia võib olla saadaval alles pärast 2030. aastat.

Energia üleminek on esmatähtis

BASF-i null-nulläri president Lars Kisso ütles, et energiaüleminek on nii ballastikivi kui ka ankur keemiatööstusele nullheite suunas liikumisel. "Keemia on aine muundumine. Kõik need protsessid nõuavad energiat ja see ei muutu tulevikus põhimõtteliselt, kuid me saame muuta viisi, kuidas me energiat toodame." Taastuvenergia hind valmistab aga keemiahiiglastele endiselt muret ja see nõuab edasisi pingutusi.

IPCC andmetel on puhta energia, nagu päikese-, tuule- ja patareide hind viimase kümnendi jooksul langenud 85%, kuid see pole endiselt ettevõtetele taskukohane. Dow sõnul on raske ennustada, millal ja kas järgmise põlvkonna puhas energia, nagu roheline vesinik ja modulaarne tuumaenergia, saavutavad kulude pariteedi. Basf usub, et konkurentsivõime tagamiseks peab rohelise elektri hind Euroopas jääma vahemikku 40-50 eurot megavatt-tunni kohta.

Dekarboniseerimine on tohutu ja mitmetahuline väljakutse: ettevõtted peavad olema samaaegselt kliimaneutraalsed, digitaalsed ja ringikujulised. Kuid kuna keemiatööstus tegeleb esialgsete kuludega, tähendab madala CO2-jalajäljega toodete tootmine rohkem pingutust ja suuremaid kulusid. "Seega vajame uutmoodi koostööd poliitika, äri ja ühiskonna vahel. On ette näha, et lõpptarbija peab olema valmis maksma kõrgemat hinda." ütles Kisso.